Matkamine ja rajad

Matkavõimalused: rajad, laudteed ja vaatetornid

Kõrvemaal matkamine on üks parimaid viise Eesti metsiku looduse kogemiseks. Piirkonnas on välja ehitatud arvukalt matkaradu ja õpperadu, mis sobivad nii iseseisvaks avastamiseks kui ka giidiga retkeks. RMK (Riigimetsa Majandamise Keskus) haldab siin mitut populaarset rada, mis on hästi tähistatud ning varustatud infotahvlite, puhkekohtade ja laudteedega.

Kõige pikem läbiv matkarada on Liiapeksi-Aegviidu matkatee (36 km), mis kulgeb põhja-lõuna suunas läbi Põhja-Kõrvemaa, ühendades Lahemaa rahvuspargi Aegviidu piirkonnaga​. See pikk teekond viib läbi Kõrvemaa sügavuste, möödudes mitmest järvest, üle ooside ja läbi rabade – sobides kogenud matkajale mitmepäevaseks retkeks. Raja ääres on ka RMK telkimisplatsid, mis võimaldavad ööbimist maalilise järve või metsasalu veerel.

Lühemate loodusradade hulgast on tuntumad:

• Jussi loodusrada (u 8 km) – viib Jussi kanarbikunõmmele ja Jussi järvede äärde. Rada algab Sportland Kõrvemaa keskuse juurest ning tutvustab kunagise sõjaväepolügooni pommiaukudest tekkinud järvesilmi ja avaraid nõmmevaateid. Jussi kuuel järvel on igaühel oma ilme ja värvus – see matk pakub tõelist vaheldust.
• Paukjärve loodusrada (5 km) – lookleb ümber kauni Paukjärve ning viib läbi vahelduva maastiku, kus on nii paksu kuusikut kui lage raba. Paukjärve ääres asub ka Paukjärve vaatetorn (kõrgus ~8,5 m), mille platvormilt avaneb idülliline vaade järvele ja ümbritsevale loodusele​.
• Uuejärve õpperada (6 km) – kulgeb Põhja-Kõrvemaa lõunaservas Uuejärve ümbruses. See rada on heaks alguspunktiks Sportland Kõrvemaa keskuse lähedal matkamiseks, pakkudes nii laudteed mööda soist maastikku kõndimist kui metsasihtidel jalutamist. Rada jõuab ka Venemäe vaatetorni juurde – tegemist on 19 meetri kõrguse metalltorni vaateplatvormiga, mis asub Venemäe telkimisala juures​. Tornist näeb kaugusse avanevat Põhja-Kõrvemaa loodust – silmapiiril paistavad lõputud metsad ja rabad.

Paljud matkarajad on osaliselt kaetud laudteedega, et hõlbustada liikumist rabamaastikul ja kaitsta õrna pinnast tallamise eest. Kokku on Põhja-Kõrvemaal laudteid üle 3 km ulatuses​. Näiteks Kakerdaja rabas lookleb populaarne laudteeotstega ringrada, mida läbides saab turvaliselt nautida rabavaikust ja laukaid. Kevadel ja sügisel võib laudtee kõrval märgata sookurgi või järelmõtlikult toimetavaid rabahanesid. Rabamatk laudteel on elamus, mis jääb meelde – turbamättad õõtsumas, laugaste peegeldused sillerdamas ning jalge all kergelt vetruv, kuid turvaline puit.

Lisaks tähistatud radadele leidub ka lugematul hulgal metsateid ja -sihte, mis sobivad orienteerumiseks või lihtsalt omal käel uitamiseks või koos retkejuhiga avastamiseks. Kuna piirkond on suur (kaitseala pindala üle 130 km²), tuleb siiski hoida kaardid-kompassid või GPS käepärast, et mitte ära eksida. Õnneks on Sportland Kõrvemaa keskuse lähistel terviserajad hästi märgistatud noolte ja viitadega, mis välistab eksimise hooldatud radadel.

Vaatetornid on Kõrvemaal justkui kirss tordil – need pakuvad panoraamseid vaateid ja võimalust tajuda maastiku avarust. Eelmainitud Valgehobusemäe, Venemäe ja Paukjärve tornide kõrval tasub külastada ka Simisalu vaatetorni (18 m kõrge), mis asub Lõuna-Kõrvemaal Simisalu loodusmaja juures ning pakub pilti lõunas asuvatest soodest ja „väljamägedest“ (nõgudest kerkivad künkad). Tornidest avaneb eriti hea vaade sügiseti, kui rabamännid punetavad ja laugaste ümbrus on kuldkollane, või talvel, mil lumised laaned ja jäätunud rabad ulatuvad silmapiirini. Pole ime, et “Kõrvemaa vaatetorn” on muutunud ihaldatud märksõnaks – iga loodusesõber tahab kasvõi korra näha seda hingematvat panoraami.

Kõrvemaagia – matkamine Kõrvemaal on elamus aasta läbi, iga aastaaeg lisab maastikule uue mõõtme. Kevadel tervitavad matkalisi rabadest tõusev uduloor ja tärkav rohelus; suvel saab nautida valgeid öid, marjaseid metsaradu ja sooja rabavett (julgemad võivad isegi laukasse karastuseks hüpata!). Sügis toob kaasa seene- ja marjahooaja – Kõrvemaa on populaarne koht seenele ja marjule minekuks, sest siin leiab nii kukeseeni männimetsast kui jõhvikaid rabast. Talvel aga muutub Kõrvemaa muinasjutuliseks lumemaaks: jäätunud rabalaugaste ning härmas kuuskedega metsade vaikus on lummav. Matkamine lumisel Kõrvemaal – olgu räätsade, suuskade või matkasuuskadega – pakub täiesti uutmoodi väljakutset ja vaatepilti. Talvel on Kõrvemaal väga head suusarajad.

Paljud rajad kulgevad vanadel oosidel või läbi noorte kaasikute, palistatud sihvakate kaskede poolt. Iga pöörde taga võib avaneda uus vaade – kord sammud pehmel samblal tihedas kuusikus, kord jällegi liivakal oosiharjal, kust metsa vahelt piilub mõni kaugem rabaserv.